Teadlased tõmbavad Eestit vesinikuenergia rongile

Teadlased ja ettevõtjad on vesinikuenergiaga tegelenud juba aastakümneid. Möödunud aasta juulis Euroopa Liidus vastu võetud vesinikustrateegia on pööranud ka siinsete inimeste pilgud selle tulevikukütuse poole, millel on potentsiaali olla täiesti keskkonnasõbralik.

Alternatiivenergiast hakati rohkem rääkima 2008. aastal. „Siis ei olnud vesiniku laialdaseks kasutuselevõtuks tegurid veel paigas. Ennekõike oli vaja piisavalt palju odavat taastuvenergiat,“ kommenteerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taastuvenergia valdkonnajuht Liisa Mällo. Kümme aastat hiljem tuli Euroopa Komisjon välja kliima- ja energiapaketiga, mille eesmärk oli aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele ja suurendada taastuvenergia osakaalu EL-i energiatarbimises.

Taastuvenergia alla kuuluvad näiteks tuule- ja päikeseenergia, mille osakaal on Eestis aastatega küll kasvanud, kuid jääb põlevkivienergiale endiselt alla. „Taastuvenergial on muutlik iseloom. Kord puhub tuul, kord ei puhu; kord paistab päike, kord ei paista,“ sõnab TÜ kolloid- ja keskkonnakeemia õppetooli juhataja ja kaasprofessor Kaido Tammeveski. Nii võib tekkida olukord, kus näiteks tuule- või päikeseenergiat kas ei ole piisavalt või on niivõrd palju, et seda ei jõuta ära tarbida. Ent vesinikku kasutades sellist probleemi ei tekiks.

Vesinikutehnoloogia on aga küllaltki kallis. Ühelt poolt tuleb rajada taristu või kohandada seda uutele vajadustele vastavaks, teisalt hakkab rahakoti pihta vesinikuenergial põhineva tehnika hind. Näiteks Toyota vesinikuauto Mirai maksumus jääb 60 000 euro juurde. „Keskklassi inimene Euroopas oleks nõus selle ostma 30 000 euroga,“ ütleb Tammeveski. „Üle-eelmisel aastal müüs Hyundai umbes 4000 vesinikuautot, põhiliselt Lõuna-Koreas. Toyota müüs Jaapanis üle 3000 vesinikuauto. Kui mõelda sellele, kui palju aastas autosid toodetakse, on see ikka väga väike osa.“

Loe edasi Tartu Ülikooli ajakirjast Universitas Tartuensis.